olen ilus tark ja osav

Aga tegelikult asjad nii vist ei ole ikka, kuid ega siis teised seda teadma pea.
Eile hommikust siis jälgin jälle oma kaalu, või siis mis ma tast seal vannitoas ikka jälgin, tegelikult püüan vaadata mis ja palju ma suhu panen ja kui tervislikult. eks siis näe mõne nädala pärast, et kas ka mõjub.
Tähelepanek: kui ise ette ei võta, siis ega keegi sinu eest seda ka ei tee.

Aga täna olin tubli käisin jõusaalis, üle teab mis aja. Selles ROK jõusaalis olin esimest korda. Ega sisse minnes oli ikka algul selline tunne, et ma pööran kohe otsa ringi ja nii ongi. Lihtsalt mõtlesin, et häbelik tütarlaps nagu ma olen (ha-ha), ei taha ma kellegagi koos teha neid harjutusi. Kuid võta näpust, mingi musklis tüüp istus seal ees ja muudkui tegi soojendust. Ma algul lugesin seal ees juhendeid, et saada sotti, kuidas ja mis ja kui palju. Siis alustasin rattasõitu, et soojendust teha. Ja siis kui see tehtud võtsin kokku oma julguse ja küsisin, et kuidas ja mismoodi siin neid harjutusi teha tuleb. See trennitegija näitas ja aitas mind alguses palju, sest ega paljusid asju ei oleks teadnud, et kus ja mismoodi teha, nüüd vähemalt on asjad selged ja homme jälle. Ehk saan siis kellegi kaasa ka veetud, sest ega töö pole ju jänes, mis eest jookseb ja väikese liigutamise jaoks tuleb aega leida.
Tähelepanek: vt ülemist :D
Aga tööl, oeh, no kohe ei ole seda tahtmist. Lihtsalt kui inff ei liigu ja tunned, et asi pole õige ja see töö sind enam ei köida, siis sa seda eriti millegagi meeldivamaks ka ei muuda.
Aga mis seal ikka, varsti on lõuna ja siis on päev läbi ja saab vastlaliugu lasta ja õhtul ehk saab messi minna ja natuke niisama lõõgastuda. Eks näe, mis õhtu toob.

Ahjaa täna sain rikkaks, 40 krooni laekus mu pangaarvele...see on suur summa, arvestades mu üldist pankrotti.
päikest!

Esimesed kuldsed sõnad....

...küll tulevad ikka raskelt (mis sellest, et kolm esimest olid Mattiase antud ja ta soovis et sõnade autor ka ära mainitaks...huvitav, kas tahab autoritasu ka saada??? :).
Kuid mis seal ikka, ega keegi meist pole sündinud klaviatuur pihkude vahel või siis pliiats sõrmede vahel.
Täna sai siis järjekordne sessinädal läbi ja see on tore, sest see nädal polnud just kergete killast. Sest tuli esitada kodutöid ja olid ka arvestused. Kuid mida siin ikka tahta, on ju käsil kooli lõpetamine...vähemalt peaks kevadel selle asjaga ühele poole EHK saama. Ja see oli sellel nädalal veel raske, et Mattias oli kolmapäevast kuni ööni vastu laupäeva ära Soomes, kus mingid vahvad laskmised olid toimunud. Raske oli, kuna mul olid pikad koolipäevad ja kahju oli lapsest, kes siis ühel õhtul nägi oma kodu alles 10 min ennem üheksat, et ema saaks pool tundi hiljem ta magama käsutada. Lootsin, et panen lapse magama ja püüan õppida natuke, kuid kus sa sellega, ma jäin ise ennem last magama. Selle peale räägiti mulle anektoot, kuidas vanaema paneb kolmest lapselast magama, kostab toast siis ettelugmist ja mõne aja pärast on vaikus, läheb natuke veel mööda ja siis avaneb lapselapse toa uks vaikselt...välja astub lapselaps, kes ohkab südamest ja sõnab "ohh... lõpuks jäi magama".

Esmaspäevast jälle tööle, mitte kohe ei taha, kuigi võiks ju sest ma alles/jälle olen töötanud jaanuari lõpust alates. Ja tööle ei taha ma, mitte selle pärast, et ma laisk oleks, vaid lihtsalt tunnen, et ma pole mõningate inimestega ühel lainel ja lihtsalt ei taha, ei taha, ei taha. Kuid kuna uut autot tahan, siis pean ka tööle tahtma. Või peaks Bingo Loto pileti muretsema? Miljoneid pole veel välja loositud, juu vist nad ootavad mind, et ma lõppude lõpuks pileti ostaksin :)). aga jah mõningad miljonid või siis mingi sugulase pärandus kuluks just praegusel hetkel väga ära. Palun palun palun....või siis paluda Maksuametit, et ta kiiresti-kiiresti mulle mu väikese enammakstud tulu tagastaks?
Jah, nüüd jääb vaid mõelda, kust ja kuidas ja kui kiirsti...aga mida...???